Juhuslike efektidega (RE) mudeli kasutamise eelduseks on, et objektispetsiifilised veakomponendid ei ole regressoritega korrelatsioonis. Kui see tingimus kehtib, siis on GLS meetodil saadud hinnangud mõjusad ja see on Hausmani testi nullhüpotees. Kui võetakse vastu nullhüpotees (\(p>\alpha\)), võib juhuslike efektidega mudelit kasutada. Kui nullhüpotees on ümber lükatud (\(p < \alpha\)), tuleb kasutada fikseeritud efektidega mudelit.
Hausmani test põhineb FE ja RE mudelite hinnangute võrdlemisel. Selleks leitakse nende hinnangute erinevust kirjeldav suurus H. Kui objektispetsiifilised veakomponendid ei ole regressoritega korrelatsioonis, siis RE mudel annab samad parameetrite hinnangud, mis FE mudel ning H=0. Sellisel juhul on RE hinnangud mõjusad ning see on nullhüpotees. Nullhüpoteesi kehtivuse korral allub suurus H \(\chi^2\)-jaotusele vabadusastmete arvuga K (= regressorite arv), millest leitakse kriitiline väärtus. Kui H erineb nullist palju, siisFE ja RE mudelite hinnangud erinevad palju ning RE mudeli hinnangud ei ole mõjusad.